Tsitaadid teemal ühiskond

Pealegi, eks harimatut, kadedusest ja sisepingetest lõhki rebitud ning pidevates hirmudes elavat ühiskonda olegi ju hõlpsam lihtsate loosungitega valitseda

(Artikkel “Kõrgharidus: vihma käest räästa alla”, 2012)

Kontseptsioon, et mida karmimad karistused, seda kuulekam rahvas, tsiviilühiskonnas ei tööta. Tsiviilühiskonda ei ole võimalik üles ehitada hirmule.

(Intervjuu Postimehele, 23. jaanuar 2010)

Õiglus on minu arvates ühiskonnas esinevate vastuoluliste huvide valutu lepitamine, ja säärase lepituse saavutamiseks pole tegelikult olemas kuldset keskteed.

(Hamburger “The Great Judge”)

Ühiskond ja riik on nagu inimene: oma mõttestampidesse kinnijäämine paneb arengu seisma. Kui teine inimene või teine riik suudab stampidest väljuda, siis liigub ta sinust mööda.

(Kõne Tartu rahulepingu 90. aastapäeva kontsert-aktusel Vanemuise kontserdimajas Tartus, 2010)

Me saame hakkama vaid siis, kui eliit on eliit vaid vaimses mõttes, aga mitte selles tähenduses, et keegi end kunstlikult ülejäänud ühiskonnast eraldab ja teistesse inimestesse alavääristavalt suhtub. Kui mõni end eliidi hulka lugev noormees kogu rahvale teada annab, et tema jaoks on ajateenistus vaid hoopis ajaraiskamine, siis sõltumata sellest, kas ütlejaks on poliitik, popstaar või sportlane – vaimses mõttes ta ühiskonna eliiti kindlasti ei kuulu.

(“Kõne võidupüha paraadil Viljandis”, 2010)

Hirm ühiskonna ees, mis on kõlbluse aluseks ja hirm jumala ees, mis on usu saladus — need kaks asja valitsevad meid.

(“Dorian Gray portree”, 1891)