Jah, kord haljail päevil,
kui olin roheline, verest külm,
nii ütlesin.
(“Antonius ja Kleopatra”, 1, 1606-1607)
Tudisev rauk ei saa noortega koos elada:
Noorus on täis lusti, vanadus täis vaeva.
(“Kirglik palverändur”, 1599)
Kui võlts on magus heli,
kui lonkab takt ja hüljatakse suhet!
Nii on ka inimelu-muusika.
(“Kuningas Richard Teine”, 2. osa, 5, 1595-1596)
Kui saaksin oma küüntega teie ilu lähedale,
siis lööksin oma kümme käsku teile näkku.
(“Kuningas Henry Teine”, 2. osa, 1, 1591)
Mis mõttetark maailmas õpetada
võiks sellist ilu nagu naisesilm?
Me teadmised on üksnes meie lisand.
(“Asjatu armuvaev”, 4, 1594-1595)
(“Romeo ja Julia”, 5, 1594-1595)
Pean saama vabaduse,
nii vaba voli nagu tuulel on,
et puhun, kuhu tahan.
(“Nagu teile meeldib”, 2, 1598-1600)