Albert Einstein

Muidugi oli see vale, mida te mu religioossete veendumuste kohta lugesite, vale, mida süstemaatiliselt korrutatakse. Ma ei usu isikulisse jumalasse ja ma pole seda kunagi eitanud, vaid hoopis selgelt väljendanud. Kui minust ongi midagi, mida võiks nimetada religioossuseks, siis on see mu piiritu imetlus maailma ülesehitusse niivõrd, kuivõrd teadus seda avada suudab.

(“The Human Side”, 1981)

Suurepärase inimese moraalsed omadused on tema põlvkonna ja ajaloolise protsessi jaoks suurema tähtsusega kui puhtalt intellektuaalsed saavutused. Need viimased sõltuvad ise hinge suurusest, suurusest, mis tavaliselt jääb tundmatuks.

Iga päev tuletan ma endale sadu kordi meelde, et mu vaimne ja füüsiline elu sõltub teiste, nii elavate kui surnute, tööst. Ma pean pingutama, et anda omalt poolt sama palju, kui olen ise siiani saanud ja jätkuvalt saan.

Meie matemaatilised raskused ei sega Jumalat. Ta integreerub empiiriliselt.

Natsionalism on lastehaigus, inimkonna leetrid.

Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks.

(“The World As I See It”, 1934)