Tsitaadid teemal vabadus

Meie vabadusemarss on tagasipöördumatu. Olen võidelnud nii valgete kui ka mustanahaliste ülemvõimu vastu. Olen kandnud südames vaba ja demokraatliku ühiskonna ideaali, kus kõik inimesed elaksid üksmeeles ning omaksid võrdseid võimalusi. See on ideaal, mille teostamise nimel ma elan. Ent kui tarvis, olen nõus selle ideaali eest ka surema.

(Kõne vanglast vabanemise puhul, Cape Town, 1990)

Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.

Kaks laulu: mere oma üks
ja teine sama vägev, mägede:
on kõlanud ju läbi aegade,
need sinu muusikana, Vabadus!

(Sonett “Thought of a Briton on the Subjugation of Switzerland”)

Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?

(Essee “Of Great Place”)

Kas vabadus või surm on meie osa,
kas kõneleme keelt, mis Shakespeare kõneles;
kel usk, moraal on samad, mis olid Miltonil.

(Sonett “It is not to be thought of”)

“Sõnavabaduse üle pole mõtet vaielda,” ütleb üks minu islami äärmuslasest vastane. On küll. Sõnavabaduses asi just seisabki, see ongi kõige tähtsam. Tegelikult pole elu ilma selleta üldse mingi elu.