Tsitaadid teemal tõde

Kui hirmus on mõelda, et see, mida inimesed meie kohta räägivad, on tõsi.

(“Aforismide raudvara”, 2007)

Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada.

Miks peaks keegi valetama oma lähedastele või armastatutele?

Seda küsimust esitavad armastajad sageli. Armastus ei suuda taluda valetamist, lõhkudes suhteid, kui see juhtub. Vastus peitub armastuse ja tõe paradoksi mõistmises.

Inimesed valetavad ainult armastuse päästmiseks ja säilitamiseks. Hirm, et tõde võib kahjustada nende armastust, põhjustab valetamist abikaasade, armastajate, laste ja vanemate vahel ning teistes perekondlikes suhetes.

Armastuses tunned sa end nõrgana, kuid tõde annab tugevuse.  Miks siis ikkagi inimesed eelistavad armastust tõele, nõrkust tugevusele?

Keegi ei soovi ohverdada armastust. Nii on inimesed valmis armastuse nimel tõest loobuma. Vahel võib tõde teha armastuse kibedaks, samas kui armastuses on isegi valed magusad. Nagu Krishna valetas oma ema Yashodale.

Tõde, mis ei toida armastust, on mõttetu. Ja armastus, mis ei suuda tõde taluda, pole tõeline armastus. Kui keegi on veendunud, et tema armastus on nii tugev, et tõde ei saa seda purustada või kibedaks muuta, siis võidutseb tõde ja särab armastus.

Tões on hinnangud, kuid tõeline armastus on hinnangud ületanud. Nii muudab tõeline armastus sind nõrgaks ja on ometi suurim tugevus.

(Iganädalane Teadmiste Lehekülg Nr. 345)

Tõde on kõige ohutum vale.

Tõde ja Jumal on leitavad ühest ja samast kohast: vaikusest. Kui sa oled leidnud Jumala ning kui sa oled leidnud tõe, siis pole sellest kõnelemine vajalik.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 2. raamat”)