Tsitaadid teemal raamat

Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks tuju tuleb.

(“Kuristik rukkis”, 1961)

Kui mõni kallis inimene annab meile lugemiseks raamatu, otsime meie selle ridade vahelt kõigepealt teda ennast – tema maitseid, põhjusi, miks ta selle raamatu meile pihku pistis, vendluse märke.

(“Nagu romaan”, 1992)

Kui võtan kätte raamatu, mida olen varem lugenud (soovitatavalt juba mitu korda), siis tean, mida oodata. Rahuldus ei vähene sisu etteaimamisest.

(“The Plain Speaker: On Reading Old Books”, 1862)

Raamatud pole surnud asjad, nad kannavad endas autori hingega võrdset elujõudu ja energiat; looja ainulaadne vaimsus ja mõjuvõim säilivad tema loomingus nagu arstirohi pudelis.

(“Areopagitica”, 1644)

Raamatutel, nagu nende autoritel, inimestelgi, on siia ilma tulekuks üksainus tee, jäädavalt lahkumiseks aga umbes kümme tuhat.

(“A Tale of a Tub”, 1704)

Vaata, et sa raamatutesse ära ei upu! Untsi armastuse eest saab naela teadmisi.

(Robert Southey “Life of Wesley”, 1820)