Tsitaadid teemal poeet

Poeet ja unistaja käivad eri teid
neis näha võime suisa vastandeid:
üks maailma valu vaigistada püüab
ent teine aiva meelehärmi külvab.

(“The Fall of Hyperion”, 1820)

Ka armunu on hull,
sest mustlasnaist peab kauniks Helenaks.
Poeedi silm, täis peent ekstaasi, eksleb
maast taevasse ja taevast jälle maale.
Kui kujutlus tal aina vormib asju,
mis tundmatud on, siis poeedi sulg
loob kuju sellele eimiskile
ning annab eluaseme ja nime.

(“Suveöö unenägu”, 5, 1595-1596)

Asjatu oli targa pealiku kõrkus!
Et neil puudus poeet, oli saatuslik nõrkus.

(“Imitations of Horace”, 1733)