Mesilane
Kreeka vanasõna
Mitte liblikas, vaid mesilane on see, kes mett teeb.
Isaac Watts (1674-1748)
inglise luuletaja ja kirikulaulude autor
Kuis usin väike mesilindei raiska ühtki tunnikest,mett korjates ei vaibu ind,kui väisab iga lillekest.
(“Divine Songs for the use of Children: Against Idleness and Mischief”, 1715)
William Shakespeare (1564-1616)
inglise näitekirjanik
Sest nõnda teevad mesilasedki,need olevused, keda loodus isehead korda riigis seadis õpetama.On kuningas neil, mitmed ülemused:kes kohtunikuna neist kodus valvab,kes kauplejana riskib võõrsile,kes sõdurina, kelle relvaks nõel,saab saaki suve sametpungadeltja rüüstevara rõõmsalt retkelt kojutoob kuninglikku telki vürsti ette.See, täites vürstikohustusi, näebmüürseppi lauldes laduvat kuldkatust,lihtkodanikke sõtkuvat uut mett,mõnd kehva päevatöölist tunglevat,selg koormast küürus, kitsas väravas,kalksilmset kohtuhärrat mõmisevat,kui mõistab laisalt haigutava leseta kahvatuile timukaile.
(“Kuningas Henry Viies”, 1, 1598-1600)
