Inimene
Victor Hugo (1802-1885)
prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja
Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea.
(“Hüljatud”, 1862)
Arthur Schopenhauer (1788-1860)
saksa filosoof
Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast.
Inimene hakkab langema, veereb allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku — ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega.
Albert Camus (1913-1960)
alžeeria-prantsuse kirjanik ja filosoof, Katku autor
Me kõik oleme erandjuhtumid.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)
proosa- ja näitekirjanik, esseist ja kultuurfilosoof
Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ainult ta ise.
(“Tõde ja õigus” IV)
Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on.
(“Mässav inimene”, 1951)
Sokrates (u 469 eKr-u 399 eKr)
vanakreeka filosoof
On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga.
August Gailit (1891-1960)
eesti kirjanik
Sa kastad oma lille, et ta kauemini õitseks, miks ei kasta sa oma rõõmu ja armastust, et ta ei närtsiks juba järgmisel päeval? Miks oled avanud kõik oma südame uksed, et kurjus ja kahtlused jooksevad sinna nagu talvised tuisud sisse, aga usust ja lootusest pöörad näo kõrvale, nagu oleksid näinud mõnd inetust?
(“Üle rahutu vee”, 1951)
Fred Jüssi (1935-)
eesti zooloog ja loodusfotograaf
Ma arvan, et ma olen õnnelik inimene. On inimesi, kes on olemuslikult õnnelikud, aga vahel on nad ka õnnetud. Ja siis on teised, kes on aina õnnetud, aga vahel ka õnnelikud.
Thomas Carlyle (1795-1881)
šoti ajaloolane ja kirjanik
Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi.
Anonüümne
Tegelikkuses valetame me endile rohkem, kui teistele inimestele.
Hermann Hesse (1877-1962)
saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik
Alati on ju selliseid inimesi, kes nõuavad elult ülimat ja ei suuda leppida tema totruse ja toorusega.
(“Stepihunt”, 1927)
