Eesti
Johannes Aavik (1880-1973)
keeleteadlane, tõlkija, kriitik, publitsist
Ilma oma rahvusliku liikumise ja kultuurita oleksid eestlased praegu samasugusel haridusjärjel kui setud.
Artur Adson (1889-1977)
eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist
Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist kuust oli siis, kui Teine maailmasõda lõppes, s.o 7. mail 1945, ja kui Stokholm sel puhul hullusti juubeldas. Vaatasime seda hõiskamist ja tralli pealt Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile. Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna — see oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [—] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu.
(“Lahkumine”, 1951)
Lennart Meri (1929-2006)
eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.
Jaak Jõerüüt (1947-)
eesti kirjanik ja poliitik
Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus.
Eesti on võrreldes Venamaaga nagu eskimo süst. Supertanker vajab 16 meremiili, et ümber pöörata, kuid eskimod võivad teha täispöörde koha peal.
Kui me end õigusriigiks üles ei tööta, on Eesti sama üksik kui kuu, mis tiirleb ümber maakera.
Toomas Hendrik Ilves (1953-)
eesti poliitik, alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president
Minu arvates Eesti pole Balti riik, pigem kommunismijärgne Põhjamaa.
Ivar Ivask (1927-1992)
eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
Eesti vaimsus on kui halvasti tuulutatud tuba, pealegi madala laega.
Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid — mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus.
(Eessõna teosele “Eesti rahva elulood”, I, 2000)
Jüri Uluots (1890-1945)
eesti õigusteadlane ja poliitik
Sõda on seaduseks meie maal.
Johannes Käis (1885-1950)
pedagoog ja kooliuuendaja
Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel.
Eesti riigist saab kõigi siin elavate inimeste kodu vaid eeldusel, et selle elanikud oma kodu hoiavad ja kaitsevad, mitte aga ei ürita seda kodu maha müüa või põlema panna.
