prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja
Kõige enam sarnanevad meiega meie fantaasiad.
(“Hüljatud”, 1862)
Südametunnistus on meelekujutuste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks, mida häbenetakse; ta on sofismide pandemoonium, ta on kirgede lahinguväli.
Võib isegi öelda, et sõna pole kunagi olnud kaunim kui siis, kui ta inimese sisemuses läheb mõtte juurest südame juurde ja sealt tagasi mõtte juurde.
