George Bernard Shaw

Iga üle neljakümne künnise jõudnud mees on närukael.

(“Inimene ja üliinimene”, 1903)

Noored ei suuda vanade heaks teha muud, kui neid šokeerida ja ajaga kaasa vedada.

(“Fanny's First Play”, 1911)

Tõeline kunstnik jätab naise nälga ja lapsed paljajalu ning laseb seitsmekümneaastasel emal pojale elatist teenida, enne kui ta hakkab tegelema millegi muuga peale kunsti.

(“Inimene ja üliinimene”, 1903)

Teatrikriitik on inimene, kes ei jäta ühtegi etteastet jäädvustamata.

(Ajalehes New York Times, 1959)

Võrdsus on iga ühiskondliku organisatsiooni üks põhialuseid.

(“Inimene ja üliinimene”, 1903)

Milleks rääkida nii kõvasti, kui ei kuule, mida öeldakse?

(“Aforismide raudvara”, 2007)