Langus
Victor Hugo (1802-1885)
prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja
Inimene hakkab langema, veereb allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku — ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega.
(“Hüljatud”, 1862)
Erich Maria Remarque (1898-1970)
saksa kirjanik
Kellele meeldib tõus, peaks jaatama ka langust; mõlemad kuuluvad kokku.
(“Gam”, 1998)
