Tsitaadid teemal elu

On see siis tähtis, mida maailm endast kujutab? Peaasi — tahtsin osata seal elada. Kui sa õpid õigesti elama, ehk saab sulle siis iseenesest selgeks, mida maailm endast kujutab.

(“Ja päike tõuseb”, 1926)

Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes.

Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik, et leida sealt midagi, mis oleks püsiv.

(“Rooma päevik”, 1976)

Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada.

(“Harry Potter ja tarkade kivi”, 1997)

Me ju armastame oma lähedasi, teeme tööd, mõnikord armastame elu ennastki — miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi? Sest see ONGI elu. Kui oleme enesele elamise julguse juba võtnud, siis oleme endale võtnud ka riski tõusta hommikul õnnelikuna ja minna õhtul õnnetuna magama. Ja vastupidi.
Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus. Kuidas nendega toime tulla, mida kõigi oma õppetundidega peale hakata — nendele küsimustele peame elu endaga vastama, sest oma ainsa elu peame korraldama ise. Ehk aitab ka teadmine, et kaotuseski on kaks poolt — valu kõrval jääb alati ka mälestuste ilu.

(“Iseennast kuulates”, 1997)

Mida enamat sa oled, seda enamaks sa võid saada ja mida enamaks sa saad, seda enamat võid sa ikka veel olla. Sügavaim saladus on selles, et elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Sa ei avasta ennast, vaid lood ennast uuesti. Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla.

(“Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat”)