inglise kirjanik
/--/ inimesed pole kunagi päris need, kelleks sa neid pead.
(“Kärbeste Jumal”)
Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi otsuse. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest mõte on väärtuslik asi, sellel on mõju...
Ma olen optimist, kuid ometi mitte sedasorti naiivne optimist, kes usub tsivilisatsiooni arenevat täiuse suunas, samas kui ta ilmselt muutub üha ebakindlamaks. Kuid ma usun inimesse rohkem, kui enamik seda arvatagi oskab. Ma näen teda peaaegu jumalusena.
Enamik meist on potentsiaalsed mõrvarid. Kuid samas ka potentsiaalsed kirurgid, põetajad... Komplitseeritud sotsiaalse süsteemi tõttu aga puuduvad meil võimalused tõeliselt patustada või elada tõeliselt vooruslikult.
