Ernest Hemingway

Pidagu mind kõvemaks meheks, kui ma praegu olen, ja küll ma siis seda ka olen.

(“Vanamees ja meri”, 1952)

Ma ei suuda leppida mõttega, et elu möödub nii kiiresti ja ma ei ela seda nagu kord ja kohus.

(“Ja päike tõuseb”, 1926)

Praegu olgu kõik mõtted üheainsa asja juures. Selle juures, milleks ma olen sündinud.

(“Vanamees ja meri”, 1952)

“Ay,” ütles ta valjusti. Seda lühikest sõna pole võimalik tõlkida ja ega see muud tähendagi peale häälitsuse, mida inimene siis tahtmatult teeb, kui ta tunneb, et läbi tema käte lüüakse nael puusse.

(“Vanamees ja meri”, 1952)