Birk Rohelend

Kõik, kes on seda kunagi proovinud, teavad, kui võimatu see on. Pole midagi raskemat kui olla isikupäratu. Sest tavaline inimene on müüt, illusioon. Seetõttu polegi kunagi võimalik tavaline olla. Aga nii pole ka võimalik päriselt eriline olla.

(“Enesetapjad”, 2009)

Tema nägu tõmbus kuidagi üleni kõveraks ja ma leidsin ennast imestamas, kui inetuks võib üks ilus naine mingi suvalise emotsiooni mõjul muutuda.

(“Mu sõraline sõber”, 2009)

Kurat, võib-olla olen ma vanamoodne, aga mulle tundub, et sõprade vahel peaks olema teatud sorti ausus.

(“Mu sõraline sõber”, 2009)

Jagamatu rõõm on lihtsalt kõige suurem rõõm.

(“Mu sõraline sõber”, 2009)

Me loeme elulugusid, sest tahame veenduda, et me pole üksi: et kusagil on veel keegi, kes suhtles meile tuttavate inimestega, külastas kohti, millel oli meie jaoks tähendus, ja märkas või koges just sedasama, mis oli meid ennast alati salamisi häirinud.

(“Mu sõraline sõber”, 2009)

Jumala eest, ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et ainult sisemine ilu loeb. Niipalju, kui ma olen üldse naisi näinud, on nad seestpoolt olnud sellised Godzillad, et ka kõige inetum mees tunneks ennast nende kõrval hästi.

(“Mu sõraline sõber”, 2009)