Kasutaja murakamurel lisatud tsitaadid

Lootus teeb inimese pardipoja sarnaseks – teeb ta valmisolevaks järgnema esimesele liikuvale objektile. Valmis jäägitult, tingimusteta armastama. See valmidus on kõikemattev.

(“Enesetapjad”, 2009)

Inimese suurimaks õnnetuseks on see, et ta seedib kõik imekiirelt läbi, kas olgu see usk, lootus, armastus või jumal ise.

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Sa kastad oma lille, et ta kauemini õitseks, miks ei kasta sa oma rõõmu ja armastust, et ta ei närtsiks juba järgmisel päeval? Miks oled avanud kõik oma südame uksed, et kurjus ja kahtlused jooksevad sinna nagu talvised tuisud sisse, aga usust ja lootusest pöörad näo kõrvale, nagu oleksid näinud mõnd inetust?

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Inimene algab sealt, kus on leib. Leivata inimene on aga alaväärtusekomplekside armetu vinegrett, sest oma loomult on ta nagu pajuvits, mis hakkab kohe seal painduma ja värisema, kus tunneb maakamara all vee jooksvat.

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes.

(“Üle rahutu vee”, 1951)

Valu juhib inimese mõistuse enesele ja see ei hakka pettekujutlustega end lohutama ja nendelt abi otsima.

(“Üle rahutu vee”, 1951)