eesti kirjanik ja tõlkija
Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa.
(“Jää...”, 2009)
Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus.
(“Teispool sinist taevast”, 2009)
Ehk on lihtsalt nii, et ma võtan teisi inimesi tõsiselt, kuulan neid tõemeeli. Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi.
(“Silm. Hektor”, 2000)
Ilmsi sa kohtad neid, kes tulevad sulle külla, unes lähed ise teistele külla.
Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama.
Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja – musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat – kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust.
