Arvo Valton

Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna?...

(“Meenutused eikuhugi”, 1987)

Sinu olulisemad valikud on: kelle vigu korrata.

“Ava mulle oma saladus,” ütles ta suure puu all seistes.
Puu kohises tuule käes, aga tema ei osanud sellest midagi välja lugeda. Läks minema mõeldes:
“Miks ma üldse arvasin, et puul võiks olla mingi saladus?”

(“Meenutused eikuhugi”, 1987)

Ühel päeval tuli kõrgemalt poolt käskkiri:
“Tänasest päevast alates on kõik kodanikud kohustatud tundma end vabadena.”

(“Meenutused eikuhugi”, 1987)

Igavik neelab su aega. Selleks sa ta välja mõtlesidki.

(“Meenutused eikuhugi”, 1987)