Alessandro Baricco

Lahkudes tuleks alati külvata ettekääne tagasitulekuks.

(“Ookean meri”, 1993)

Sest tõelisel andel on vastused valmis juba siis, kui küsimusi ei olegi veel olemas.

(“See lugu”, 2005)

Ent kirjutamine on vaikimise peenem vorm.

(“See lugu”, 2005)

Tõeliselt päästetud on vaid see, kes pole iial hädaohus olnud.

(“Ookean meri”, 1993)

Ta selgitas, et keegi ei pea arvama, et on üksi, sest igaühes elab edasi nende veri, kes talle elu on andnud — see aga ulatub tagasi aegade hämarusse.

(“See lugu”, 2005)