Omamine
Vissarion Belinski (1811-1848)
vene kirjanduskriitik
Tavaliselt ei naudi inimesed mitte niivõrd seda, mis on neile antud, kuivõrd kurvastavad selle üle, mida neil pole.
Anonüümne
Inimesel on kalduvus omada asju. Kui tal on midagi väikest, jääb tema meel väikseks, tema elu on lämbumas ja kogu tema teadvus on läbi imbunud tema majast, autost, abikaasast, lastest ja muust sellisest. Erak jätab oma kodu ja lahkub kaugele. Seal hakkab ta omama oma asanaid, palvehelmeid, raamatuid, kontseptsioone ja teadmisi. Omamine on asjadelt ja inimestelt libisenud ideedele ja praktikatele. Kuid tark teab, et talle kuuluvad päike, kuu, tähed, õhk, kogu ilmaruum ja Jumalikkus oma täielikkuses. Kui sa omad midagi suurt, siis avardub ka su teadvus, ja kui sa omad midagi väikest, siis hakkavad ilmuma väikesed negatiivsed emotsioonid, nagu viha ja ahnus. Ma imestan, miks inimesed ei tunne sidet päikesega? Elu olemasolu sõltub päikesest. Võib-olla on see teadlikkuse puudus, mis põhjustab inimeste keeldumist teadvustada ja omada ühendust makrokosmilise universumiga. Iidse India Rishid, põlisameeriklased ja aborigeenid kõikjal maailmas on kinnitanud oma ühtekuuluvust päikese, kuu ja ilmakaartega. Kui sa omad midagi suuremeelset, muutub ka sinu teadvus suuremeelseks.
(Iganädalane Teadmiste Lehekülg Nr.321)
Sageli ei tunne sa aukartust selle suhtes, mis sul on ja sellise aukartuse kaotamine toimub ebateadlikult. Mis iganes sa saad, see muutub sinust suuremaks. Kui sa tunned aukartust kõigis oma suhetes, siis su teadvus avardub. Siis on isegi väikesed asjad suured ja tähendusrikkad. Iga väike olend tundub olevat väärtustatud. Just aukartus suhetes päästab suhted. Kui sa tunned aukartust kogu universumi vastu, oled sa kogu universumiga harmoonias. Siis pole sul vaja midagi tõrjuda või millestki keelduda. Aukartus omamises vabastab su ahnusest, kadedusest ja ihast. Arenda endas oskust omada aukartust igas hetkes oma elus.
(Iganädalane Teadmiste Lehekülg Nr.322)
