austria neuroloog ja psühhiaater, logoteraapia rajaja, ühtlasi holokausti pääsenu
Elule ei suuda kunagi käega lüüa inimene, kes teab oma vastutust teda ootava töö või teda ootava inimese ees.
(“... ja siiski tahta elada”, 2002)
Mida normaalsem on inimene, seda ebanormaalsemalt ta reageerib tõsiasjale, et on sattunud ebanormaalsesse olukorda.
Inimeselt võib kõik ära võtta, ainult mitte vabadust valida millises tahes olukorras nii- või teistsugune hoiak.
