rooma filosoof
Õnn on see, kui ettevalmistus kohtab võimalust.
Elu nagu valmigi ei hinnata mitte tema pikkuse, vaid sisu järgi.
Me ei õpi elu, vaid kooli tarvis.
Kui tänasele käed külge paned, muutud homsest vähem sõltuvaks. Homsesse edasi lükates kaob elu käest. Kõik on võõra oma, ainult aeg on enda oma.
Kes teeb head teisele, teeb head iseendale ...
Vanadus on ravimatu haigus.
(“Moraalikirjand Luciliusele”, 63)
Raskused tugevdavad vaimu, samuti nagu töö tugevdab keha.
Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale.
Kes muretseb enne kui tarvis, see muretseb rohkem kui tarvis.
Häbi võib ohjeldada seda, mida seadus ei keela.
Rikkus teenib tarka aga orjab rumalat.
Geniaalsuses on alati piisake hullust.