Minu kui vanema poliitiku rõõm ongi näha, et poliitikasse tulevad noored on paremad, kui meie oleme olnud. Kahju, et ajakirjandus ei mära neid, kes tulevad heast tahtest, mitte grupihuve esindama või rikkaks saama. Näen, kuidas nad teevad tööd ja mismoodi kujuneb välja Eesti poliitika homne päev. Vaatan rahulikult tõsiasjale, et meie põlvkonna aeg saab ümber.
(“Teada. Mõtelda. Unistada.”, II osa, 2005)