inglise kirjanik
Tuleb ette olukordi, kus lohutus üksnes ohustab aegade vältel kujunenud tasakaalu.
(“Maag”, 1965)
Iga õige teadus on kunst. Ja igasugune hea kunst on teadus.
Teie olete inimene, kes ei mõista, mis vabadus on. Ja mis peaasi, mida paremini te seda mõistate, seda vähem teil seda on.
Ilu on lihtsalt midagi niisugust, mis käib hinna sisse. See on nagu paber, millesse pakitakse kingitus, mitte kingitus ise.
Jumala kohta on olemas üksainus hea määratlus: ta on vabadus, mis lubab teistel vabadustel eksisteerida.
(“Prantsuse leitnandi tüdruk”, 1969)
Maailma loomislugu on suur vale, kuid ühtlasi on see ka suur luule; ja kuue tuhande aastane üsk tundub palju soojem kui see, mis ulatub üle kahe tuhande miljoni aasta.
Igaüks meist on saar. Kui see poleks nii, läheksime jalamaid hulluks. Neid saari ühendavad laeva- ja lennuliinid, telefon, raadio — mis iganes. Aga nad jäävad siiski saarteks. Saarteks, mis võivad merepõhja vajuda, igaveseks kaduda.
Üks meie ajastu suurimaid eksitusi on arvamus, et natsid tulid võimule, sest nad lõid kaosesse korra. Tõde on täpselt vastupidine — nad saavutasid edu, sest nad asendasid korra kaosega. Nad käristasid puruks kümme käsku, nad eitasid superego, ja nii edasi samas vaimus. Nad ütlesid: “Te võite vähemust taga kiusata, te võite tappa, te võite piinata, te võite paarituda ja paljuneda ilma armastuseta”. Nad andsid inimkonnale loa kõigile suurtele kiusatustele järele anda. Tõde pole olemas. Kõik on lubatud.
Sa avastad, et meie oleme kah inimesed. See ehmatab sul pasa lahti.
