Montmorency andis muidugi oma panuse. Montmorency elueesmärgiks on kõigile jalgu jääda ja sõimata saada. Kui tal õnnestub end sokutada kuskile, kus ta juuresolek eriti ebasoovitav on, seal tülinaks olla ja närvidele käia, siis tunneb ta, et ta ei ole seda päeva asjatult elanud.
(“Kolm meest paadis”, 1889)