Siis kerkisid ta silme ette pildid sellest, mis Tallinn tema meelest oli – ei liha ega kala, ei Lääs ega Ida, ei küla ega linn, väikese ilusa südamikuga, kivilahmakatest, pudedast puust ja asfaltist korrapäratu, lagunev keha, kus ükski kehaosa ei sobi veatult teisega kokku.
(“Hetk”, 2009)