Charles Dickens

Portreesid saab maalida vaid kahel viisil: kas tõsiste või naeratavatena.

(“Nicholas Nickleby”, 1838-1839)

Härra Dickens kirjutab liiga sageli ja liiga kiiresti... Kui ta nii jätkab, pole tarvis erilist prohvetlikkust, et tema saatust ette näha — tõusnud nagu rakett, kukub ta alla nagu toigas.

(“Pickwick-klubi järelejäänud paberite” anonüümne arvustus, 1838)

Nüüd armastagem oma ameteid
ja õnnistagem rohkeid härraseid,
veel kiitkem priskeid toiduportsjoneid
ning teadkem täpselt oma seisuseid.

(“The Chimes”, 1845)

Lein murtud luid ei paranda, ja kuna head inimesed on haruldane nähtus, siis minu meelest tuleb neid kõrgelt hinnata.

(“Sketches by Boz: Gin Shops”, 1836-1837)

See on palju, palju parem kõigest, mida ma eales teinud olen; see on parim puhkus kõigist minu puhkustest.

(“Jutustus kahest linnast”, 1859)