Kui sa elad üksi, asetavad sinu mööblitükid, asjad sind alati vastamisi sinu eksistentsi tühisusega. Sa tead piinliku täpsusega, iga asja päritolu, mida sa puudutad ja sa tead, millal sa seda viimati puudutasid. Viis väikest patja sinu diivanil püsivad nädalaid järjest klopituna ja viksilt õige nurga all, kui sa neid just teatraalselt segamini ei aja. Soola kogus sinu soolatoosis väheneb päev päeva järel sama piinaval moel.
(“Ühe skandaali märkmed”, 2003)