Ainsad korrad, mida ma mäletan kui ma tõeliselt kartsin, oli kord, kui sattusin mingisse pöörisesse, mis näis mitte peatuvat...Teine kord oli siis, kui lendasin koos hiirega, kes mu tuuleklaasi sisemisel poolel tantsu lõi. Ma ainult kisendasin! Aga ma ei kartnud põrmugi näiteks siis, kui pidin ronima lennuki tiivale, et tagasi tirida üks langevarjuga mees, kes araks lõi. Ei teagi, miks.
(Paul Dowswell: „Tõestisündinud lood Teisest Maailmasõjast“)