soome kirjanik
Kuidas mõnikord tundub, et armsamale inimesele ei pääse piisavalt lähedale, et peaks pääsema teineteise sisse, siseruumi, ja siis ka veel pole piisavalt lähedal.
(“Piir”, 2006)
Aga need hetked, millesse võib sügavalt sukelduda, need hetked, mis viimaks oma vägevuses määravad kogu elu mõttekuse, neid varjab unustuse uduloor, just sellepärast, et teadvus nende intensiivsuse paine all mureneb.
Inimeses on midagi nii uudishimulikku, et ta peab alati vaatama, siis ka, kui teab, et ta tegelikult ei taha näha.
