itaalia kirjanik
Teda rõõmustas näha kedagi, kes oli tulnud väljast ja võis uudiseid jutustada. Tegelikult ei lasknud ta endale midagi jutustada, sest ikka rääkis tema ise, nagu tavatsevad teha inimesed, kes on harjunud üksi olema.
(“Agnese läheb surma”, 1949)
