Ilu on ainus, mille peale ajahammas ei hakka. Filosoofiad varisevad liivalossidena kokku, tõekspidamised järgnevad üksteisele koltunud sügiseste lehtedena; ent see, mis on ilus, pakub ikka ja alati rõõmu ning jääb alatiseks meie omaks.
(“The English Renaissance of Art”, 1882)