Selge arusaamine on teil vaid siis, kui teie mõistus ei ole aheldatud usu külge nagu ahv tulba külge. Te saate väga selgelt mõelda ainult siis, kui teil ei ole eelarvamusi. See tähendab tegelikult seda, et saate mõelda selgelt, lihtsalt ja sirgjooneliselt ainult siis, kui teie mõistus ei aja taga ohtusid ning on seetõttu vaba hirmust.
Selge arusaamine on võimatu siis, kui rahulolematuse kaudu ajate taga mingit tulemust või püüate rahulolematust lämmatada sellepärast, et tahate iga hinna eest rahu ja vaikust. Kui te ei salli tülitamist, siis on selge mõtlemine võimatu.
Olles rahulolematu kõigega — oma eelarvamustega, oma uskumustega, oma hirmudega — ning sealjuures ei otsi tulemust, siis see rahulolematus ise juhib teie mõtte fookusesse, mitte mõnda erilisse objekti või erilisse suunda, vaid teie mõtlemise protsess muutub väga lihtsaks, sirgjooneliseks ja selgeks.
(“Nüüdisaja kultuuriprobleemid”)