vene kirjanik
Milline absurd — tahta valu. Kes siis ei teaks, et valuaistinguga seotud ehk miinusmärgiga liidetavad vähendavad seda summat, mida nimetame õnneks.
(“Meie”, 1924)
Teadmine, mis on absoluutselt kindel selles, et ta on eksimatu — see on usk.
Mispärast sa küll mõtled, et rumalus — see ei ole hea? Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on seda tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku.
