Ta ütles, et ta oli sageli imestanud, miks ta mõndasid asju tahtis teha ja teisi üldse mitte. Mõne asja puhul oli vastus selge, aga teiste osas ei olnud mingit mõistlikku selgitust. Ta oli tükk aega juurelnud, et sellest sotti saada, ja välja mõelnud, et neid asju, mis eelmistes eludes tehtud, ei ole vaja enam uuesti teha, ja selle jaoks, mida sa tulevikus tegema pead, ei ole sa praegu veel valmis.
(“Apelsinid pole ainsad viljad”, 1985)