Selles veidras ja segases asjanduses, mida nimetatakse eluks, tuleb ette silmapilke ja olukordi, kus inimene kogu elu peab üheksainsaks halvaks naljaks, mille mõtet ta küll vaid uduselt taipab, kuid on kindel, et seda ei tehta kellegi muu, kui tema arvelt.
(“Moby Dick”, 1851)