Mul jätkus piisavalt aega ja tundlikku meelt, et piiluda teiste inimeste ellu ja noppida romaanide elutut lähteainet, mis, olgu kuitahes haiglane, näib raamatukaante vahele köidetuna hõrgult kauge ja anonüümne.
(“Vähi pöörijoon”, 1934)
Mul jätkus piisavalt aega ja tundlikku meelt, et piiluda teiste inimeste ellu ja noppida romaanide elutut lähteainet, mis, olgu kuitahes haiglane, näib raamatukaante vahele köidetuna hõrgult kauge ja anonüümne.
(“Vähi pöörijoon”, 1934)