Ma olen vaba inimene — ja mul on vaja vabadust. Mul on vaja üksindust. Mul on vaja juurelda oma häbi ja oma meeleheite üle eraldatuses; mul on vaja päikesepaistet ja sillutiskive ilma kaaslasteta ja ilma kõnelusteta, et vaadata näkku iseendale, ainsaks seltsiks mu enda südame muusika.
(“Vähi pöörijoon”, 1934)