inglise romaanikirjanik
Mul on elu jooksul olnud unistusi, mis on jäänud minuga igaveseks ja muutnud mu mõtteviisi. Nad on läinud minust läbi ja läbi, nagu vein seguneb veega, ja andnud mu mõtetele uue värvi.
Mis õudne kogemus — kui jube piin —,kui jälle kuuleb kõrv ja märkab silm,kui tuikab veri soontes, mõte liigub ajus;hing tunnetab ihu, ahelaid mis tajub!
(“The Prisoner”)
Peatusin viivuks seal, leebe taeva all, vaatasin kanarbiku ja kellukate ümber lendlevaid ööliblikaid, kuulasin, kuidas pehme tuul sahises rohukõrtes, ning tol hetkel tundus mulle kujuteldamatu, et selle vaikse maa põues võiks miski häirida kellegi igavest und.
(“Vihurimäe”, 1874)
