Pilt on minu jaoks ilus romantiline unenägu millestki, mida pole kunagi olnud ega saa olema — valguses, mille sarnasest iial pole säranud, riigis, mida keegi ei suuda nimetada aga meenutada, vaid üksnes igatseda; kõik vormid sellel on taevalikult kaunid, ja siis ärkan ma üles, nagu ärkas Brunhilde.
(Kiri)