Rootsi teadlased püüavad oma ajaloos jätta muljet, et Eesti ala oli muiste neile lihtsalt “sysla”, kus nende viikingid suviti käisid jahil ja kus “eisterid” kasvatasid neile priskeid loomi ja ilusaid tüdrukuid. Kui meie aga nende endi kroonikate najal ütleme, et hilisem Norra kuningas Olaf Tryggvason müüdi Eestis soku vastu orjaks, et kuningas Grimmer poodi Rootsis maa vallutanud eestlaste poolt kettidega üles ja et viikingisõja tulemusena 1227. aastal kubises Saaremaa rootsi soost orjadest, siis on see “heanaaberlike suhete rikkumine”, “teadusliku delikaatsuse puudumine” ja meie oma võsarootslaste arvates “Eesti teaduse hea nime kahjustamine”!
(“Ajalugu on – kohtumõistmine!”, 1968)