Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. [—] Ometi ei ole see väikekodanlus kõigile ta vigadele vaatamata iganeski teostanud selliseid vägivallaakte ega veerema pannud sääraseid hävituslaineid, nagu seda on teinud ta sõimajad maailmaparandajate leerist vabaduse, vendluse ja võrdsuse lipukirja all.
(“Väikelinna moosekant”, 1946)