Anonüümne

Lizzie Borden haaras kirve,
hakkis ema neljakümneks,
vaatas oma kätetööd,
hakkis isa neljakümne üheks.

(“The Crimes of Lizzie Borden”)

Kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam su näoilme.

On olemas kahte tüüpi austust. Esimene austus tuleb sinu juurde sinu positsiooni, kuulsuse või rikkuse pärast. Selline austus on ebapüsiv. See võib kaduda, kui kaotad oma varanduse või staatuse. Teist tüüpi austus tuleb sinu juurde sinu naeratuse ja vooruste pärast – nagu ausus, lahkus, pühendumus ja kannatlikkus. Sellist austust ei saa keegi ära võtta.

Mida vähem oled sa kiindunud oma voorustesse, seda rohkem austad sa ennast. Kui sa kiindud oma voorustesse, vaatad sa ülevalt alla kõigile teistele, ja su voorused hakkavad vähenema. Kiindumatus oma voorustesse toob sulle kõrgeima  eneseaustuse.

Sageli on ego eneseaustusest segaduses. Egole on vaja võrdluseks teist, kuid eneseaustus on kindlus iseendas. Härrasmees, kes kuulutab, et on hea matemaatikas ja geograafias on eneseaustuse näide. Kuid öelda: “Ma tean rohkem kui sina”, on ego.

Ego tähendab kõigest austuse puudumist oma Mina vastu. Sinu ego ärritab sind sageli, kuid need, kes ennast austavad, on immuunsed ärritustele väliste faktorite poolt. Eneseaustuses on kõik mäng, võidul või kaotusel pole tähendust, iga samm on rõõm, iga liigutus on pühitsemine. Eneseväärtustamises sa lihtsalt teadvustad, et sul on see.

(Iganädalane Teadmiste Lehekülg Nr. 335)

“Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas,” ütles õpilane. “Kas tõesti?” ütles Meister. “Kas see pole kohutav — surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada...” kurvastas õpilane. “Sa leiad, et see on kohutav? Aga enamik inimesi elab just nii juba enne surma,” vastas Meister.

(“Kuldsed lood”, 2008)

Demokraatia tähendab seda, et kaks hunti ja lammas hääletavad selle üle, mida õhtuks süüa.

Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais.