Su kustund silmad võõras käsi sulges
sind võõras käsi seadis kirstu hellalt,
käis võõraid lilledega kalmu juures,
üht võõrast austamas ja leinamas kui ennast.
(“Elegy to the Memory of an Unfortunate Lady”, 1717)
Su kustund silmad võõras käsi sulges
sind võõras käsi seadis kirstu hellalt,
käis võõraid lilledega kalmu juures,
üht võõrast austamas ja leinamas kui ennast.
(“Elegy to the Memory of an Unfortunate Lady”, 1717)