Austriast pärit Saksamaa poliitik, Saksa diktaator
Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle.
Alati on raskem võidelda usu, kui teadmiste vastu.
Vaid õigusest ainult ei piisa, sellele lisaks peab ka võim olema.
(Metapedia)
Me ei taha valetada ja udujuttu ajada. Me ei taha teha tühje lubadusi. Me tahame tegude läbi näidata, et me oleme paremad.
(Kõne 10. veebruaril 1933)
Lai mass langeb suure vale ohvriks kergemini kui väikse.
Ainult see, kes kasvatuse kaudu koolis on tutvunud isamaa kultuurilise, majandusliku ja eelkõige poliitilise ülevusega, võib sisemise uhkusega selle üle, et ta kuulub antud rahva juurde, tungida asja olemusse. Võidelda jaksan ma vaid siis, kui ma armastan. Armastada suudan vaid siis, kui ma austan, austada aga võin vaid seda, mida ma vähemalt tunnen.
(“Mein Kampf”, 1925)
Ma ei näe põhjust miks inimene ei võiks olla sama julm kui loodus.
Tema üksi, kellele alluvad noored, pälvib tuleviku!
Alati on vaid üks osa rahvast tõeliselt aktiivsed võitlejad. Ja nendelt nõutakse rohkem, kui miljonite ülejäänud rahvuskaaslastelt. Nende jaoks ei piisa tõdemusest „mina usun“, vaid ainult vandest „mina võitlen“.
(Lõpukõne NSDAP kuuendal parteipäeval)
Laiu rahvamasse saab liikuma panna vaid kõne jõul. Kõik suured liikumised on populaarsed, on nagu inimkirgede ja tunnete vulkaanipursked, mille on üles äratanud julm Jumalanna Viletsus või massidesse heidetud sütitav sõna.
Me peame vaid jalaga vastu ust põrutama ja kogu see mädanenud süsteem kukub kokku, venelased võitlevad tõeliselt rumalale fanatismile toetudes.
(Paul Dowswell: „Tõestisündinud lood Teisest Maailmasõjast“)
Humanitarism on arguse ja lolluse väljendus.