Hermann Hesse (1877-1962)
saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik
Nii nagu hullumeelsus kõrgemas tähenduses on igasuguse tarkuse algus, nii on skisofreenia igasuguse kunsti, igasuguse fantaasia algus.
(“Stepihunt”, 1927)
Anonüümne
Tark inimene võib vahel lollitada, loll inimene võib pidevalt targutada.
Gustave Flaubert (1821-1880)
prantsuse kirjanik
Ärge samastage kunstniku sisemist nägemist (visiooni) tõelise hallutsineerija omaga. Mulle on tuttavad mõlemad seisundid, nende vahel haigutab kuristik. Tõeline hallutsinatsioon on kestvalt hirmuga seotud. Te tunnete, et teie mina käest ära lipsab, ja on tunne, nagu tuleks surm. Poeetilises nägemuses seevastu on rõõm. Midagi nagu hoovaks teisse; ei teata kus viibitakse...
Ronald David Laing (1927-1989)
šoti psühhiaater
Skisofreenia on terve reaktsioon hullumeelses maailmas.
Terry Pratchett (1948-2015)
inglise ulmekirjanik
Ja kostis ka kummaline heli, nii vaikne, et seda ei tarvitseks märgatagi, aga kui sa seda juba märkad, siis tundub, et see täidab terve maailma.
(“Tiivad”, 1990)
Grimma tõmbas ninaga ja naeratas natuke, aga mitte liiga palju, sest kui miski on hullem sellest, et sinust aru ei saada, siis just see, et sinust saadakse suurepäraselt aru, enne kui sa oled jõudnud kõigi mõistmatuse pärast korralikult mossitada.
(“Kaevajad”, 1990)
Miks see küll nii on, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tegelikult tead?
Kummaline on see, et kui keegi pole päris kindel, et tal on õigus, üritab ta vaielda teistest palju valjema häälega, justkui üritaks ta veenda peamiselt iseennast.
Gabriel García Márquez (1927-)
Colombia kirjanik
Kõige hirmsam võib surma juures olla see, kui sa ei sure armastuse pärast.
(“Armastus koolera ajal”, 1985)
Nick Hornby (1957-)
inglise kirjanik
Ma ei usu, et suudaksin taluda vanemaks saamist, kui ma juba olen, ja minus hakkab tekkima tõrges imetlus oma vanemate vastu ainult sellepärast, et nad on käinud kümnetel matustel ja pole kunagi virisenud, vähemalt mitte minu kuuldes.
(“Elu edetabelid”, 1995)
Milan Kundera (1929-)
tšehhi-prantsuse kirjanik
Vihkamine tüssab meid sellega, et ta seob meid vaenlasega tihedalt kokku. Selles on sõja rõvedus: vastamisi valatud vere intiimsus, kahe sõduri nilbe lähedus, kes täägiga teineteist läbi torkavad ja selle juures teineteisele silma vaatavad.
(“Surematus”, 1990)
Paulo Coelho (1947-)
brasiilia lüürik ja romaanikirjanik
Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud Armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest.
(“Brida”, 1990)