Tommy Hellsten (1951-)
soome teoloog, terapeut, koolitaja ja kirjanik
Miks sa arvad, et inimesed peavad hulluks seda, kes reageerib inimlikkuse kaitseks? Kas sa pole kunagi mõelnud, et just need on segased, kes tungivad inimese hinge ja kasutavad seda enda huvides jõhkralt ära? Kas pigem see ei ole hullus?
(“Teadja”, 2002)
Kui tunned tänulikkust, näita seda välja, kui mitte, siis miks näidata seda, mida ei tunne.
Läbipõlemine on enesega kontakti kaotamine. See on oma tõelisest minast loobumine, iseenda hülgamine.
Kui püüda mitte aja üle valitseda, siis tundub seda lõputult olevat. Samas tunned, et just siinsamas, sellel hetkel ja selles paigas on hea olla. Mul ei tarvitse olla kõigepealt siin, et saada siin-olemisega ühele poole, ja seejärel siirduda siin-olema mõnda teise paika. Ei olnud mingit teist paika ega teist hetke. Oli siinne hetk ja siinne paik. Oli helisid ja valgust, oli soojust, kohvi- ja saialõhna, oli kohvikukülastajate tasast vestlust ja naeru, teelusika kõlinat tassiserva vastu, oli toolide naginat ja siis jällegi vaikus.
Inimene murdub aegamööda. Inimene õpib aegamööda.
Suur osa kogu askeldamisest ja kiirustamisest, mis meid ümbritseb, on tegelikult elu eest põgenemine, mitte elu ise.
Keegi ei saa ise oma tarkust hinnata — välja arvatud rumal.
Inimene ei muutu sellest suuremaks, kui ta teisele peale astub.