Ühed sõidavad rongiga Prantsusmaale; teised laevaga Indiasse. Mõni ei astu enam iial sellesse tuppa. Mõni võib täna õhtul surra. Mõni teine võib lapse sigitada. Meist saab alguse mis tahes hoone, poliitika, risk, pilt, luuletus, laps vabrik. Elu tuleb; elu läheb; me loome elu.
(“Lained”, 1931)